« Tagasi

Marjult-seenelt turvaliselt koju

Marjult-seenelt turvaliselt koju

Seene- ja marjahooaeg ei ole enam kaugel ning seetõttu tuletab politsei meelde mõned põhitõed, mida metsaminekul järgida, et rõõmu pirakast saagist miski ei varjutaks. 

Politsei saab igal aastal rohkelt väljakutseid seoses metsa eksinud inimestega ning kahjuks ei ole kõikide lugudel alati õnnelik lõpp. Tihtilugu on tegemist eakatega, kuid tuleb ette ka noori seenelisi-marjulisi, kes koduteed enam ei leia. Ei ole ka haruldane, et eksitakse metsa, kus juba aastakümneid käidud on ja mis peaks olema tuttav.

Selleks, et igaüks jõuaks metsast koos andidega turvaliselt koju, tuletame meelde mõned põhitõed, millega metsa minnes arvestada tuleb. Esimene abivahend hästivarustatud korilase jaoks on laetud akuga telefon. Uuematel telefonidel on reeglina juba olemas kaardirakendused, mis aitavad hõlpsalt metsast välja. Kui aga vastavat rakendust ei ole või on tegemist vanemat tüüpi telefoniga, siis tuleks eksimisest kindlasti teavitada politseid, kes kohe reageerida saab.

Laetud telefoniaku olulisust on  raske alahinnata. Tasub meeles pidada, et halvema leviga piirkonnas kestab telefoni aku vähem, mistõttu ei tee paha soetada endale taolisteks puhkudeks akupank või varuaku ja ka need endaga kaasa võtta.

Eakamatele inimestele tuletab politsei meelde, et kui mobiiltelefon veel harjumatuna tundub, siis metsaminek võiks olla just see põhjus, mille pärast selle kasutamine endale selgeks teha. Usun, et kõigil, kellel on vanavanem, teab, et enamasti helistatakse ainult telefonisse salvestatud numbritele, seega panen noorematele südamele - tehke kallitele vanavanematele aeg-ajalt „telefonikoolitust" ja veenduge, et vajaduse korral osatakse ka salvestamata numbreid valida.

Möödunud aastal näiteks oli juhtum, kus metsa eksinud eakas mees ei osanud helistada hädaabinumbrile 112. Seetõttu polnud häirekeskusel võimalik inimese asukohta positsioneerida ja tema otsimine oli raskendatud.

Selliseid olukordi saab vältida mitmeti. Metsa ei tohiks kunagi minna üksi ja seal olles ei ole mõistlik üksteisest lahku minna. Eelmises lõigus kirjeldatud näite puhul suundus vanapaar metsa, kuid kumbki läks oma teed. Tagasi tulles eksis naisterahvas hetkeks samuti ära, kuid leidis tee tagasi autoni. Järelikult on metsas käies mõistlikum kokku hoida, sest ühiselt on kergem koduteed leida.

Kui lähedased teavad, et nende tuttav on metsa eksinud, tuleks sellest politseid teavitada juba varakult. Teatamisega pole mõistlik oodata, kuna otsingu alustamine ja otsingurühma kokku kutsumine võtab aega. Eeltoodud näites teavitati politseid alles siis kui lapselapsed olid oma vanaisa juba neli tundi otsinud. Olukord oleks võinud lõppeda väga halvasti, sest väljas oli juba pime ja temperatuur langes järsult. Õnneks leidsid kohalikud jahimehed, kes piirkonda hästi tundsid härra üles ja kõik lõppes hästi.

Politsei aitab alati, kui metsa eksinud vanad või noored inimesed abi vajavad, kuid et ohte ennetada saab igaüks ise palju ära teha. Rõõmsaid hetki looduses!

Metsa minnes:

  • võta kaasa laetud akuga telefon
  • vali erksavärvilised riided;
  • võta kaasa vett ja toitu;
  • vali sobivad ilmastikutingimused (väldi õhtust või tormist aega);
  • hoia silmapiiril mõni metsasiht, kraav, veekogu või lagendik (nii on lihtsam käidud teed meelde jätta);
  • vii end kurssi vastava piirkonnaga ja vaata kaarti.

 

Rain Reinson
piirkonnapolitseinik